logotype

Kontakt

Koolitegevusest Lüganusel on esimesed andmed Lüganuse kiriku kroonikas aastast 1694.

Telefon: direktor 332 5860 õpetajad 332 5861

E-post: kool[at]lyganuse.edu.ee

www.lyganuse.edu.ee

 

Kiviõli tee 25
43301 Lüganuse
Ida-Virumaa


 

image1 image2 image3 image4

 

 

LEHIS  

Enamik lehiseid on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Üsna kiirekasvulised ja  külmakindlad puud. Puit on väga kvaliteetne, mädanemiskindel ja peaaegu veest raskem, kasutatakse mööbli, vesiehitiste, liiprite ja sillataladena. Meil on püütud seoses kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida. Tähtis koht haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. Lehiste perekonda kuuluvad ühekojalised, suured suvehaljad puud, kokku umbes 20 liiki. Kasvavad põhjapoolkeral, moodustades kohati metsatundra põhjapiiri, nii puht- kui segapuistutena. Eestis on neist püütud kasvatada üle 10 liigi. Lehised eelistavad kuivi kasvukohti, juurestik tugev ja sügavale tungiv.  Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Noori puid kahjustavad jänesed ja metskitsed. Pikaealised (kuni 500 a.) puud. 

Euroopa lehis

(Larix decidua)

Heitlehine okaspuu. Eestis euroopa lehis pärismaisena ei kasva, kuid metsakasvatuse ja haljastuse tarbeks on teda juba kaks sajandit siin kultiveeritud. Eestis on esimene euroopa lehis teada aastast 1740 (Suure-Kambja pargis). Euroopa lehist kasutatakse haljastuses pargi ja aiapuuna. Teda saab kasvatada ka pöetava hekina.

Lehiselt saadakse väärtuslikku puitu. Lehise puit on tugev, vastupidav ka niisketes tingimustes ning dekoratiivne. See on hinnatud materjal ehituses, tisleritöös, laevaehituses. Traditsiooniliselt valmistati lehisest kaevanduste  tugipuud ja aiapostid.

Mitmele linnuliigile (siisike, ohakalind, rohevint) on lehise seemned oluline toit. Metsised söövad lehiste võrseid ja pungi.