30 aastat tagasi, 30. aprillil 1964, avati Lüganuse(Püssi) Keskkooli võimla. Kuidas ehitamine kulges, sellest mõningaid meenutusi.
1956 aastal astus Püssi kool oma ajaloos edasi olulise sammu- ta muutus keskkooliks. 1958 viisime kooli, kokku 13 klassikomplekti, tööle ühte vahetusse. Senini toimusid võimlemistunnid alumisel korrusel ühes klassi- ruumis, nüüd tuli sinna õppeklass(edaspidi matemaatika aineklass) Kehalise kasvatuse tundide jaoks ruumi enam ei olnud, keegi ehitama ka ei hakanud. Otsustasime, et ehitame ise. Päris uut hoonet isepäisi ehitada ei oleks olnud mõeldav ega lubatavgi. Mida aga ümber ehitada? Koha idee sündis tütarlaste kehalise kasvatuse õpetajalt Floreida Uuemaalt, kelle pilk, mõeldes murelikult oma kasvandike treeningpaikade olematusele, jäi peatuma ühe läheduses oleva hoone varemetele. Mõisa ajal oli see olnud tööliste maja, nüüd oli katus suures osas ära, kord oli välk hoone isegi põlema löönud, ainult üksik suur korsten oli veel püsti, keldrikorrusel elasid kellegi loomad. Kellele kuuluvad need varemed? Kas tôesti peremeheta hoone? Aga ei! Kiiresti kirjutati üleandmise aktile alla Kiviõli Remonditehnikajaamas, kelle bilansis need varem olidki. Asutus oli õnnelik, et sai müüridest lahti, lisaks kingiti koolile veel varemete juures olnud õunapuuaed. 1958. a. novembris ja edaspidigi õppeaasta jooksul arutasime mitmetel koosolekutel ettepanekut ehitada nendele varemetele võimla. Inimesed olidki häälestatud positiivselt, koolipere võttis kohustuse töötada õppeaasta jooksul igaüks 40 tundi ühiskorras tehtavatel töödel. Materiaalse abi saamiseks pöördusime koolipiirkonna kolhooside poole. "Kunagi aitasime Lüganusel koolimaja ehitada, eks nüüd saa selle võimlaga ka hakkama, " arvas üks juba aastates juhatuse liige "Komsomoli" kolhoosis. "Eraldame teile 1500 rubla, kuid rohkem ärge tulge küsima, "öeldi Purtses asunud "Hiie" kolhoosis. Peab siiski ütlema, et "Hiie" oli oma lubaduste kõige korrektsem täitja. "Praegu ei ole meil võimalik raha anda, kuid kui suvel kalasaak õnnestub, küllap siis näeme," öeldi kalurikolhoosis "Meriankur". "Ka meil ei ole tänavu vôimalik aidata, anname .......järgmisel aastal," kinnitati "Ühisjõu" kolhoosis. Ehitusele loodetav finantsressurss oli vaevalt môni % üld maksumusest. Aga sellega võis alustada. Tänu ühistööle ja kohalikele ehitusmaterjalidele tuli hoone koolile odav, isegi väga odav. Tööjõu, materjalide ja transpordiga aitasid tublisti veel Püssi Elektrijõujaam, Lüganusel asunud Kohtla- Järve Piimatoodete Kombinaat, Püssi Mööblitsehh, hiljem ehituse lõpetamise faasis järk- järgult haridusosakond. Personaalselt märgin "Hiie" majandi esimehe Richard Pärnaste ja Püssi Jõujaama juhataja Boris Ivanovi kui asutuste juhatajate erakortselt suurt osa võimla ehituse abistamisel. Väga tähtis osa oli üle 20 - liikmelisel lastevanemate komiteel organiseeriva jõuna. Ehituse projekteeris lastevanemate komitee liige insener Valter Trell. Hoone üldkubatuur 3376 m3. Ehituse jaoks oli vaja 250 m3 paekivi, 180 tm metsamaterjali, 80 autokoormat liiva, 10 tonni lupja ja 10 tonni tsementi. Hoone põhikonstruktsioonid ladusid ja püstitasid põlised ehitusmehed Oskar Proode, Eevald Kruusamäe, Gerhard Saamat ja Anton Moorast. Nende kõrval paljusid olulisi abitöid teostasid õpilased, õpetajad, lastevanemad, seffettevõtete esindajad. "Palun mind võtta tööle Püssi Keskkooli ehitatava võimla juurde," kirjutasid Uno Aasmäe, Jaan Ojala, Ain Virunurm, Omar Meos, Jaak Ulman, Tõnu Põld, Tiido Kullerkupp, Priit Tapner, Jüri Rehelem, Mati Valgma, Enn Rajamäe, Toomas Vaabo, Jaan Nurk, Hillar Sõber, Rein Kaiva - kokku 15 poissi. Poisid töötasid eelmisel suvel brigaadina 941 tööpäeva, vedasid Lüganuse paemurrust 85 autokoormat paasi, liivakarjäärist 60 autokoormat ehitusliiva. Nende käsutuses oli kooli hobune, kellega toimetasid kohalikust koperatiivist kohale lubja ja tsemendi, saeveskist lauamaterjale. Valmistasid segumasina ja kandsid kanderaamidega kuni 6m kõrgusele tellingutele kogu tarvismineva mördi, samuti 170 kuupmeetrit paekivi, tegid lammutus- ja puhastustöid, kaevasid kraavi, aitasid muudel ehitustöödel. Esialgu oligi palju lammutustöid. Hoone oli ehitatud kunagi paekivist tsementkôval lubimördil, kivi-kivi haaval tuli lahti raiuda 70-80cm paksused seinad, labidatäis labidatäie kaupa tõsta ehituspraht kanderaamile ja kanda ära. Tugevamad poisid tavaliselt lõhkusid müüri, nõrgemad ja tüdrukud töötasid labitate ja kanderaamidega. Virumaa metsadest, Sonda ja Põlula kandist, saime metsamaterjalide fondid. Tuli sõita metsades ringi, otsida, kes lõikaksid puud maha, leida, kes veaks palgid lähima tee äärde. Võimla laepalgid pidid olema eripikkusega-14 meetrit. Siis üheskoos minna metsa palgid läbi pikkade ja auklike metsateede vedada maanteele ja sealt Lüganuse saeveskisse. Palju aitas kaasa "Hiie" majandusjuht Rudolf Ulman. Meenuvad hoogtööpäevakud. Lapsevanemad-osavõtjad vedasid paasi, liiva, põlevkivituhka,saepuru, laudu ja prusse, kaevasid keskküttetorustiku kraavi, ehitasid võimlale eellae, lõid hulga katuseroovitust. ...  Olavi Uuemaa Püssi Keskkooli direktor 1958-1976